Elagu Läänemeri – Märgalad au sisse

Rotary klubid korraldavad Helsingis igal aastal Silakkasoutu ürituse oktoobri esimesel pühapäeval, samaaegselt Silakkaturu avamisega. Tänavu toimub Silakkasoutu juba neljateistkümnendat korda.

Igal aastal tuuakse esile teema, millest osalejatel oleks hea teada Läänemere seisundi mõistmiseks. Selle aasta teemaks on märgalad.

Mis on märgalad ja miks need on olulised?

Meie maal on olnud palju looduslikke märgalasid, näiteks soid. Need on toiminud oluliste veehoidlatena, kuid suur osa neist on kuivendatud põllu- ja metsanduse tarbeks. Selle tulemusena on tekkinud ulatuslikud üleujutused ning toitained on üleujutusvete kaudu kandunud järvedesse ja Läänemerre. Märgalade rajamine on oluline looduse taastamise viis. WWF Soome on koostöös eramaade omanikega rajanud ja taastanud mitmeid märgalasid. Märgaladest saavad kasu nii kohalikud maaomanikud kui ka loodus. Märgalad aitavad pidurdada elurikkuse kadu ja suurendavad looduse mitmekesisust.

Märgalad on looduse aardelaegas, mis kubiseb elust. Nende rikkalik taimestik pakub toitu ja elupaiku paljudele liikidele, sealhulgas märgalalindudele. Neid ohustab sobivate pesitsus- ja toitumisalade vähenemine. Hinnanguliselt sõltub üle 40% maailma taime- ja loomaliikidest mingil määral märgaladest. Paljud neist liikidest on ohustatud. Märgalade lopsakas taimestik toimib ka tõhusa süsinikusidujana.

Märgalad aitavad tõhusalt vältida veekogude eutrofeerumist, kuna nad imavad vett nagu käsn ja takistavad toitainete edasikandumist.

Märgalade rajamise ja taastamisega aitame ka järvi ja jõgesid, mille kaudu toitained muidu jõuaksid Läänemerre ja põhjustaksid eutrofeerumist. Põldudelt ja metsadest voolavad toitained, eriti lämmastik ja fosfor, toimivad veetaimede väetisena ja põhjustavad eutrofeerumist. See on probleem nii järvedes kui ka jõgedes, kuid eriti Läänemeres, kuhu suubub üle 250 jõe. Probleem avaldub eriti hilissuvel sinivetikate rohkenemisena.

Kui rajame märgala, mis aeglustab vee voolu, on eutrofeerumist põhjustavatel ainetel aega põhja settida. Sealt imenduvad need järk-järgult taimestikku ning eutrofeerumine toimub märgalas, mitte Läänemeres. Uuringud on näidanud, et märgala võib kinni pidada kuni 90% veega kanduvatest pinnaseosakestest ja nende toitainetest.

Märgaladel on veel üks eelis. Nad suudavad talletada suuri koguseid vett ja tasandada üleujutuste tippe. Kuivadel perioodidel toimivad nad veehoidlatena. See on oluline põllumeestele. Tugevate vihmade ja lume sulamise ajal koguneb vesi märgalasse, mitte ei jää põldudele. Kliimamuutuse tõttu on see üha olulisem, sest prognooside järgi sageneb nii tugev sademete hulk kui ka põuaperioodid.

(Kokkuvõtte koostas bioloogia ja geograafia õpetaja (pensionil) Juha Kuronen, Helsingi Koillinen Rotaryklubi. Allikas: WWF Soome, wwf.fi)

Märgalad on aktuaalne teema kõikjal!

Registreeru Silakkasoutu või Silakkapatikka üritusele kohe Viimane registreerimispäev on 6.9.2026!

Aita meil aidata – Soome vajab rohkem märgalasid!